Veebiagentuuris või tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes ei tähenda valmis projekt veel seda, et raha on kontol. Sageli saadetakse arve välja alles pärast töö üleandmist ning maksetähtaeg võib olla 30 või isegi 60 päeva. Samal ajal tuleb tasuda palgad, tarkvaralitsentsid, serverikulud ja muud igapäevased arved.
Just seepärast jälgivad edukad digiettevõtted lisaks käibele ka rahavoogu. Kasumlik ettevõte võib sattuda ebamugavasse olukorda ka siis, kui suurem osa rahast on veel klientide tasumata arvete taga kinni.
Töö on valmis, kuid makset tuleb veel oodata
Veebiprojektid kestavad sageli mitu nädalat või isegi mitu kuud. Selle aja jooksul tehakse kliendikohtumisi, disainitakse kasutajaliidest, kirjutatakse koodi ja testitakse lahendust. Suurem osa kuludest tekib aga juba enne seda, kui lõpparve kliendile saadetakse.
Näiteks tuleb iga kuu maksta töötajatele palka, katta Adobe Creative Cloudi, Figma või muude töövahendite litsentsitasud ning tasuda serveri- ja pilveteenuste eest. Kui samal ajal ootab ettevõte mitme suure arve laekumist, võib rahavoog muutuda pingeliseks isegi siis, kui tööd on palju.
Seetõttu jälgivad paljud ettevõtted regulaarselt, kui palju raha on lähinädalatel sisse tulemas ja millised kulud on juba kindlalt ees. Sellise planeerimise juures uuritakse vahel ka seda, kuidas toimib käibekapitali rahastamine, et paremini mõista erinevaid võimalusi ettevõtte igapäevase rahavoo juhtimiseks.
Käive ja rahavoog ei ole üks ja sama asi
See on üks esimesi õppetunde, mille paljud ettevõtjad praktikas selgeks saavad. Ettevõte võib olla kasumis ja näidata tugevat müügitulemust, kuid raha ei pruugi õigel hetkel kontol olla. Põhjus on lihtne – kasum kajastab tehtud müüki, rahavoog aga seda, millal raha tegelikult laekub.
Näiteks võib veebiarendusettevõte lõpetada kuu jooksul kolm suuremat projekti. Arved on välja saadetud, kuid kui kliendid tasuvad alles järgmise kuu lõpus, tuleb vahepealne periood ikkagi üle elada.
Ka Euroopa ettevõtete maksekäitumise uuringud on aastaid näidanud, et hilinenud maksed on väiksemate ettevõtete jaoks üks peamisi likviidsusprobleemide põhjuseid. Mida rohkem sõltub ettevõte üksikutest suurematest klientidest, seda suurem võib olla ühe viibinud makse mõju.
Väikesed muudatused võivad rahavoogu märgatavalt parandada
Rahavoog ei sõltu ainult sellest, kui palju projekte müüakse. Sama oluline on see, kuidas projektid ja maksed on korraldatud.
Praktikas kasutatakse sageli näiteks järgmisi lahendusi:
- suuremate projektide puhul küsitakse osa summast ettemaksuna;
- pikemad projektid jagatakse etappideks ja arved esitatakse töö käigus;
- arved saadetakse välja kohe pärast etapi valmimist, mitte nädalaid hiljem;
- laekumisi vaadatakse üle vähemalt kord nädalas, mitte ainult kuu lõpus.
Need on üsna lihtsad harjumused, kuid aitavad vältida olukorda, kus ettevõttel on palju tööd, kuid raha liigub aeglasemalt kui kulud.
Kui suur osa rahast on tasumata arvete all kinni
Kui märkimisväärne osa ettevõtte rahast on veel tasumata arvete taga kinni, hakatakse sageli uurima ka seda, kuidas toimib arvete rahastamine. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui mitu suuremat projekti on küll valmis saanud, kuid klientide maksetähtajad jäävad järgmisse kuusse. Paberil on käive olemas, kuid igapäevased kulud tuleb katta olemasoleva rahaga.
Hea rahavoog annab ettevõttele rohkem tegutsemisruumi
Veebiprojektide maailmas ei sõltu ettevõtte edu ainult sellest, kui palju kliente õnnestub leida. Sama tähtis on oskus planeerida raha liikumist nii, et igapäevane töö ei jääks maksetähtaegade taha kinni.
Kui rahavoogu jälgitakse regulaarselt, arved liiguvad kiiresti välja ja suuremad projektid on hästi läbi mõeldud, on lihtsam keskenduda sellele, mis tegelikult ettevõtet kasvatab – kvaliteetsele tööle ja rahulolevatele klientidele. Kui ettevõtte rahavoog vajab rohkem tähelepanu, tasub esmalt vaadata üle olemasolevad protsessid: millal raha sisse tuleb, millised kulud korduvad ning kus tekivad võimalikud viivitused. Selge pilt igapäevastest rahaliikumistest annab parema aluse edasiste otsuste tegemiseks.
